kolmapäev, 21. detsember 2011

Häda HiinaMAAga

Lõppev aasta kinnitas taas, et Mandri-Hiina pole ei iseäralik kapitalismi- ega sotsiaalselt harmooniline sotsialismimaa. Ent seal võib leiduda kodanike-ühiskonna ja vastupanu algeid suhteliselt enamgi kui näiteks tänasel Venemaal.

HIINA MUDEL? Läinud aastal, AD2010 oli Hiina nn Rahvavabariigis (HRV) ametliku statistika järgi 180 tuhat massirahutuse ilmingut — st esines mitmesuguseid meeleavaldusi ja streike ehk HRV bürokraatlikus keelepruugis "massiintsidente". Võrdluseks oli 4 aastat varem, AD2006 massilisi korrarikkumisi 127000 ning AD1994 oli neid 8700. Kusjuures iseloomulik on, et…
Niinimetatud massiintsidentide peamiseks põhjuseks on maa rekvireerimine ja mittehüvitamine. (Vt Wang Zhicheng "Protester dies in jail. Riots over confiscated land on the rise" AsiaNews, 12. XII 2011)
PROTESTID MAAKAOTUSE PÄRAST. Üks selline maaküsimust puudutav tüli sai tänavu Shanwei ja Lufengi linna vahel paiknevas Wukani külas teistest märksa tuntumaks ja eeskätt tänu sellele, et lähedal (150km) paikneb Hong Kong ja kohale ilmus hulganisti välismaiseid ajakirjanikke. Pealegi avaldasid kõnealuse küla elanikud rahvusvahelise meedia kaudu jäägitut usku Hiina Kommunistliku Partei (HKP) keskkomiteesse. Nii pole ime, et vastasseis vältas — ilma et kommud kõige drastilisimaid vastumeetmeid rakendanuks — tervelt 3 kuud: 21. septembri hommikust kuni ööni vastu 21. detsembrit.

Kõik algas BBCRaadio-86 andmeil sellest, et…
Neli tuhat inimest kogunes avaldama meelt sadade hektarite maa äravõtmise vastu [mis oli toimunud pikema aja vältel ning] … ilma korraliku hüvitiseta…
PARTEITRUUDUS. Protestid ägenesid ja vaibusid lainetena. Märulipolitsei ründed vaheldusid rahulikuma piiramis-seisukorraga, kuni vastasseis tõusis taas keemispunkti 11. detsembrist, mil vahi all kahtlastel asjaoludel oli surnud üks meeleavaldajaid — 42-aastane Xue Jinbo, kes septembris oli valitud külarahva 13-liikmelisse esindusse ning kelle salapolitseinikud 9. detsembril olid arreteerinud. Külaelanikud ja politsei tõkestasid seejärel vastastikku taas Wukani viivaid teid. Blokaad lõpetati nädalapäevad hiljem, 20. detsembri õhtul, kui Guangdongi provintsivalitsus — FT—PM 21.12.2011 teate järgi —
… andis mõista, et on valmis külarahvaga läbi rääkima. Viimased jätsid seepeale ära [järjekordse] plaanitud protestimarsi. Mõnigi Wukani elanik jäi siiski valitsusvõimude siiruses kahtlema, osutades vastustjaile sageli osaks saavale vägivallale:

«Nad on meile nii palju kordi valetanud, me lihtsalt ei saa neid usaldada… Ainult riigi kõrgeimad juhid ja kompartei keskkomitee saavad meid aidata ja maa meile tagasi anda.»
Talupojal pole HKP valitsemise tingimusis maad siiski päriselt olnudki, sest Puna-Hiinas igasugu…

ERAOMAND SISULISELT PUUDUB. Erakäibest jääb kahjuks välja ka maaelanikkonna peamine kapital — maa. Kinnisvara omandiõiguse asemel on HRV-s aastaist 2004-2007 tasapisi tunnustatatud vaid maa kasutusõiguse ostu—müügi—pärimise võimalust, kusjuures muutumatuna püsib maahalduses üldtuntud kommunismi eeldus — et kogu maa kuulub ainult ja üksnes riigile. Vt omandiõiguse kohta HRV-s lähemalt ingk-s Vikipeedias. Sellise riigimaa monopolismi järelmid on aga ammuteada ja peamiselt halvad:
  1. Maad käsutab vaid kompartei ladvik tippametnikust kohaliku bürokraadini.
  2. Kinnisvara kasutusõiguse säilimises ei saa iial olla kindel ei riigialam ega välisinvestor.
  3. Maasse kui eikellegi varasse suhtutakse üldiselt ebaperemehelikult.

LAIENEV MILJÖÖPROTEST. Samal ajal, kui Wukani piiramine oli haripunktis, kogunes provintsi idaosas mitukümmend tuhat Shantou linna kodanikku väljendama rahva kasvavat viha keskkonnasaastuse üle. Mõnedel andmetel (vt RFA 20.12.2011) oli neid koguni paarsada tuhat inimest, kes 20. detsembril Huanengi kivisöe-elektrijaama ümbruse reostust vastustades kohalikke omavalitsusi piirasid ja maanteid tõkestasid. Vähe sellest, neile lisandusid tuhanded teetõkkeid püstitavad ja politseinikega kähmlevad meeleavaldajad ka Sanliao ja Shangdaimei küladest, kes avaldasid meelt Shanweis, veel ühes ​​Ida-Guangdongi linnas. Siin aga jällegi, protestides maatehingute vastu kohalike omavalitsuste poolt…

Niisugune oli peavoolumeedias ühest vapralt protestivast külast loodud meediapildikese panoraamsem taust, sedagi vaid hiigelriigi lõunaosa ühe rannikuprovintsi raamistuses detsembrikuu teisel ja kolmandal dekaadil AD2011.

NÄIVTÕELUSE TELGITAGUNE. Vaevalt suudaks keegi HRV aktuaalsete arengute ja HKP poolt pealesurutud näivtõeluse tagamaid paremini avada ja sama tervavalt lahata kui asjatundja seestpoolt — selline mees nagu nüüdne dissident Bao Tong, kel oli varem õnne töötada rahvavabariigi ja kompartei tippnõunikuna just reformide küsimuses. Seda küll maikuuni 1989, mil ta rohkem kui kümnendiks kinni pandi. Aastast 2007 on tal ometi õnnestunud välismaaga suhelda. Selle võimaluse raames kommenteeris Bao ka tänavusi HKP 90. aastapäeva ju(u)be(l)dusi ja parteikõnede reaktsioonina märkis muuseas ära ka selle, et tänaseni on arusaamatu paljukiidetud "Hiina mudeli" tõeline olemus, ehkki seda vahel ka erilise hiina sotsialismi või koguni kapitalismi variandina ülistatakse. Nii küsis ta suvel avaldatud lühiessees:
Kes võib kindel olla, et see [Hiina mudel] pole pelgalt näide mõtlemata ja pimesi tegutsemisest, või siis tagada, et see ei osutu lõpuks vaid looduskeskkonna hävitamise viisiks, mis võib bumerangina tabada meie laste ja lastelaste heaolu?
"MAA MAAHARIJALE!" on õieti HKP usurpeeritud sotsiaaldemokraatlik loosung, mida Hiina RV-s ei ole kunagi täide viidud.
Bao Tong: Et öelda, kas demokraatlik revolutsioon [mida esimees Hu Jintao HKP juubelil takka kiitis] on [HRV-s] aset leidnud, tuleb kõigepealt vaadata, kas maaperedel on õigus maale, mis neile [kasutuseks] välja on jagatud.

"Maa maaharijale" programmi algupärane autor oli teatavasti Guomindangi [sotsialistliku rahvuspartei] asutaja Sun Zhongshan [aka Sun Yatsen]. Kommunistlik Partei ei tohiks unustada, et kodusõjaaegse võidu rahvuslaste üle võlgneb ta mitte kommunismi pealiini järgimise, vaid kohese maareformi lubamise tõotusele. Kuid seejärel röövisid nad maaomanikud hoopis paljaks, omastasid talupoegade maa ja kollektiviseerisid selle. See on Hiina talurahva traagika ja üks suuremaid vigu, mida HKP on eales teinud. Niipea kui "maa maaharijale" poliitika läbi kukkus, sai maast vältimatult see rahapuu, mille saaki võimurid, koos kõigi oma suurte ja väikeste bürokraatidega, võivad täiesti suvaliselt jagada.

Stabiilsust ei tule Hiinas enne, kui sealsed maapiirkonnad saavad elada ja töötada rahus.

(Vt "Why President Hu Jintao's Speech Won't Stand Up" Bao Tong RFA-s 12. VII 2011)
Ross Browni fotokompositsioon "Saastatud kiirtee"

Kommentaare ei ole: